Mis on WikiLeaks?

Tänapäeval on üks suurimaid salastatud teabe lekkeid maailmas WikiLeaks.

Viimase 11 aasta jooksul väidab grupp, et on oma veebisaidi kaudu välja andnud üle 10 miljoni salajase valitsuse dokumendi. Lekked ulatuvad videost, mis näitab Ameerika Apache helikopterit Iraagi sõjas ja tappis kaks ajakirjanikku demokraatliku riikliku komitee e-kirjadele, mis avaldavad väidetavat üleastumist 2016. aasta presidendikampaania ajal.

7. märtsil 2017 avaldas organisatsioon tuhandeid dokumente, mis väidetavalt täpsustavad CIA kasutatavaid meetodeid ja vahendeid telefonide, telerite ja autode murdmiseks, sealhulgas maailma tipptehnoloogiaettevõtete, sealhulgas Apple'i, Google'i ja Microsofti peamiste tarkvara, CIA võib rikkuda.

Kuigi CIA on nende dokumentide autentsust veel kinnitanud või eitanud, ütles pressiesindaja: "CIA töö on olla uuenduslik, tipptasemel ja esimene kaitseliin." Kõik see tekitab küsimusi selle kohta, millised seadmed ja tarkvara CIA võiks sattuda.

Aga WikiLeaksiga? Mis see on? Kuidas grupp töötab? Mis on tema motivatsioon oletatava salastatud materjali lekkimiseks? Üksikasjalikud andmed grupi kohta on rangelt kontrollitud, kuid siin on see, mida me teame.

WikiLeaks ei vastanud kohe CNETi taotlusele kommenteerida seda artiklit.

Mis on WikiLeaks?

WikiLeaks on 2006. aastal asutatud rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. Selle eesmärk on vetida ja avaldada esimesi allikaid, piiratud dokumente. Sellest kirjutamisest alates väidab WikiLeaks, et on välja andnud üle 10 miljoni dokumendi, kuid organisatsioon ei ole paljastanud, kui palju dokumente on tema valduses.

Üks kõrgema profiiliga väljaandeid oli video USA sõjalisest helikopterist, kes tabas 2007. aastal Iraagis ajakirjanikke ja tsiviilelanikke. Välisallikas näitas, et leke tuli endisest USA armee luure analüütik Chelsea Manningist (varem tuntud kui Bradley).

Kuidas WikiLeaks toimib?

Mõtle WikiLeaksile kui vahendajale. Vastupidiselt teavitajale, kes lekib teavet otse ajakirjandusele, annab keegi selle WikiLeaksile, mis seejärel loeb ja levitab teavet. Allikad on anonüümsed, WikiLeaks kaitseb teavitajaid kättemaksu eest.

WikiLeaks 'veebisait väidab: "Kuigi ükski organisatsioon ei saa loota, et tal on täiuslik rekord igavesti, on WikiLeaks siiani olnud täiuslik dokumendi autentimisel ja vastupanuvõimel kõigi tsensuuripüüdlustega."

Kes on selle juht?

Veebilehe kirjastaja on Julian Assange, 45, Austraaliast. Assange on öelnud, et enne WikiLeaksit töötas ta arvutiprogrammeerijana ja aktivistina - ta väldib märgist "häkker".

2006. aastal aitas ta leida WikiLeaks. Oma esimestel aastatel käis Assange maailmas, andes loenguid ja intervjuusid, mis kujundasid end organisatsiooni nägu. Tema lugu muutus 2013. aasta filmiks "Viiendaks kinnisvaraks", kus Benedict Cumberbatch mängis Assanget.

Neli aastat tagasi taotles Assange varjupaika Ecuadori saatkonnas Londonis, et vältida väljaandmist Rootsisse, kus teda süüdistati vägistamises. Assange ei ole ametlikult laetud ja ta eitas väidet. Muud tema vastu esitatud süüdistused on sellest tulenevalt aegunud. Alates 19. juunist 2012 on ta saatkonnas üles ehitatud.

24. veebruaril 2011 leppis Briti kohus heaks Rootsi taotluse Assange'i väljaandmiseks. Kui Assange lahkub saatkonnast, võtaks ta kohe Briti politsei vahi alla ja väljastaks.

2013. aasta pressikonverentsil käsitles president Obama Assange ja WikiLeaksi teemat, öeldes, et riikliku julgeolekuga seotud lekked ohustavad inimesi. "Ma ei vabanda ja ma ei usu, et Ameerika rahvas ootab, et minult peaministri juhina ei muretse teabe pärast, mis võiks ohustada nende missioone või saada neid tappa."

Assange ütles, et ta kardab, et Rootsi ametnikud annavad talle USA-le väljaheite eest vastutusele võtmise üle lekkinud valitsuse ja sõjaliste dokumentide üle - kuigi USA-lt ei ole avalikku väljaandmist taotlenud.

WikiLeaks'i Twitteri kontole 12. jaanuaril 2017 postitatud pakkumises andis Assange nõusoleku USA-le väljaandmiseks, kui president Obama vabastas Chelsea Manningi, kes teenis 35-aastast karistust tuhandete USA armee salastatud dokumentide lekkimise eest.

Viis päeva hiljem tegi president Obama Manningi karistuse. Varsti pärast seda, kui 19. jaanuaril toimus Periscope'i kohta voogesitatud pressikonverentsil, ütles Assange, et ta on valmis oma tehingu lõppu hoidma, kuid ei ole veel ühel päeval lahendanud. Manning vabastatakse eeldatavasti 17. mail 2017. aastal.

Mis motiveerib WikiLeaksit?

Siin on asjad keerulised. WikiLeaks märgib oma veebisaidil ja sotsiaalmeedia lehtedel: "Avame valitsused."

Kindlasti annab salastatud dokumentide, e-kirjade ja videote avaldamine ebatavalist sisemist pilti valitsuse tehingutest ja tegevustest. Ja kuigi see on muutnud WikiLeaksid populaarsete valitsuse pooldajate seas populaarseks, ei ole kõik veendunud, et WikiLeaks'i kavatsused on puhtad.

Kriitikud nagu dokumentaalfilmitootja Alex Gibney küsivad WikiLeaks'i motivatsiooni, eriti kui organisatsioon vabastas Demokraatliku Rahvuskomitee ja Hillary Clintoni presidendivalimiste kampaaniajuhataja John Podestase kirjad, mis ilmselt haiget Clintoni kampaaniat. Intervjuu ITV-ga 12. juunil 2016 ütles Assange: "Me näeme teda kui veidi ajakirjandusvabaduse probleemi."

Vene valitsus võib WikiLeaks'ile neid dokumente anda, et mõjutada 2016. aasta USA presidendivalimiste tulemusi. 6. jaanuaril 2017 avaldatud kombineeritud aruandes ütlesid CIA, FBI ja NSA, et Vene häkkerid kasutasid WIKLeaksit DNC-lt dokumentide ja e-kirjade levitamiseks.

"WikiLeaks'i allikad seoses John Podesta e-kirjadega ja DNC lekkimisega ei ole ühegi valitsuse liikmed, " ütles Assange vastuseks varsti pärast seda.

Seni pole keegi saanud Assange avaldust avalikult kinnitada.

Kuidas me teame, et WikiLeaksi poolt avaldatud sisu on reaalne ja muutmata?

Me ei tea.

Niipalju kui WikiLeaks püüab valitsusele läbipaistvust tuua, ei ole organisatsioon ise oma protsesside ja menetluste osas läbipaistev. Kõigi avaldatud dokumentide kontrollimiseks ja autentimiseks on ikka veel uudiste organisatsioonide ülesanne.

WikiLeaks'i algusaastatel keeldus Assange igasugusest teabest, sealhulgas nimedest, mida enamik uudisorganisatsioone oleks redigeerinud. The New York Times teatas, et kui ta tegi WikiLeaksiga koostööd Guardian ja Der Spiegel'iga Afganistani sõjapäevaregistris - Ameerika konfliktidest pärit USA sõjaväe logide kogumik - Assange ei nõustunud dokumendi otsusega muuta Afganistani teavitaja nimi .

"Kui Afganistani tsiviil aitab koalitsioonijõude, siis ta väärib surra, " ütles Assange Guardianile Nick Daviesele.

WikiLeaks ei näe ikka veel nimesid ega teavet. Eelmise aasta DNC e-posti leke hõlmas sotsiaalkindlustuse numbreid ja krediitkaardi andmeid. Sellise teabe kustutamise väidetav väide kahjustaks arhiivi terviklikkust.

Organisatsioon ei vastanud oma tavade kommenteerimistaotlusele.

Miks on WikiLeaks vastuoluline?

WikiLeaks on mõlema poolt tehtud töö eest kiidetud ja kritiseeritud. Salastatud dokumentide vabastamine rikub riiklikke julgeolekuseadusi.

Salastatud dokumendid sisaldavad ka tundlikku teavet, mis võib ohustada inimesi. Puuduvad tõendid selle kohta, et ükski WikiLeaks'i avalikustatud teave on siiani põhjustanud kellegi surma.

Kuid on mitmeid näiteid avalikustamisest, mis kahjustab mainet. Näiteks lahkus endine DNC esimees Debbie Wasserman Shultz pärast partei e-kirjade vabastamist ja näitas tema väidetavat erapoolikust Clintoni esmane vastane, senaator Bernie Sanders.

Kes töötab WikiLeaks?

WikiLeaksil on oma veebisaidi andmetel üle 100 inimese kogu maailmas. See ei täpsusta, kas need inimesed on tasustatud või vabatahtlikud, ega ütle, milliseid rolle nad teenivad.

Kas Edward Snowden lekib dokumente WikiLeaks'i kaudu?

Edward Snowden, 33, endine USA valitsuse töövõtja ja CIA töötaja, lekkis tuhandeid salastatud NSA dokumente, milles on üksikasjalikult kirjeldatud seireprogramme ajakirjanikele Glenn Greenwald, Ewen MacAskill, Laura Poitras ja Barton Gellman. See on dokumenteeritud Poitras filmis "Citizenfour".

Kas uudiste organisatsioonid töötavad WikiLeaksiga?

Jah, mõnikord. WikiLeaks nimetab oma veebisaidil kümneid uudiste- ja uurimisorganisatsioone partneriteks, sealhulgas Associated Press, Rolling Stone, The New York Times, The Guardian, The Washington Post ja The Wall Street Journal.

WikiLeaks ütleb ka, et tal on lepingulised suhted ja turvalised sideühendused rohkem kui 100 suuremale meediaorganisatsioonile üle maailma. "See annab WikiLeaks'i allikatele läbirääkimisi võimu, mõju ja tehnilise kaitse üle, mis muidu oleks raske või võimatu saavutada."

Kui WikiLeaks kaitseb teavitajaid, mis juhtus Chelsea Manningiga?

Kui Manning oli USA armee luureanalüütik, lekitas ta anonüümselt salastatud teavet WikiLeaksile. Manning usaldas seda, mida ta oli teinud online-tuttavale, kes seejärel teatas talle FBI-le. Hiljem mõisteti ta süüdi nii spionaažis kui ka varguses ning mõisteti 35 aastaks vanglasse. Jaanuaris tegi president Obama Manningi karistuse.

Kas WikiLeaks ja Wikipedia on seotud?

Ei. Kuigi WikiLeaks'i veebisait loodi esialgu wiki, kommunaalteenuste osutamise teenusena, loobus organisatsioon 2010. aastal platvormist, kui veebisait läks pimedaks raha kogumise sõidu jaoks.

Kuidas WikiLeaks raha teenib?

WikiLeaks'i veebilehe andmetel rahastab seda "tema kirjastaja, selle avaldamise müük ja üldsus".

Milliseid auhindu WikiLeaks on võitnud?

WikiLeaks on nomineeritud Nobeli rahupreemiale kuus korda (igal aastal nimetatakse sadu inimesi ja organisatsioone). See sai humanitaar- ja ajakirjandusauhinna, sealhulgas: